Rändajad

No nüüd läks paristamiseks.
Kuid samas, kui ma eile postitasin Hopsani 55. sünnipäeva, siis miks ei võiks 5 aastat mööduda ühe päevaga?
Panen siia otsa minu järgmise koostöö nendega ja sellest saab lausa pilte vaadata SIIT
See lugu sündis ühe konkreetse loo peale. Jaan Tätte "Rändaja" oli see lugu, mis ühendas kogu seda etendust. Ülo Luht tegi sellele loole ka tantsu, aga otsida seda ei tasu, sest ta oli küsinud Tättelt luba seda lugu kasutada, just ainult selle tantsu jaoks. Pärast hiljem pole ta seda üle rääkinud ja kui ma seda tantsu talt küsisin siis ta lubas, et nagu ta loa saab nii .... kuid siis ei läinud mul seda tantsu enam vaja ja nii siis ongi KUSAGIL olemas üks tants RÄNDAJA ja ma isegi ei tea kas see tants on Hopsani repertuaaris ka täna. Noh jah, Hopsani juhendajad tegid seda natuke ümber ka, tahtsid näidata, et nad pole nii aeglased veel nagu Ülo selles tantsus neid püüdis näidata.  Tont neid kunsti inimesi teab järsku on konks selles!
Veel oli konkreetselt mul silme ees üks pilt majast, mida päris reaalselt vist kusagil ei eksisteeri, aga ometi on igas vallas vähemalt üks sarnane olemas. See on talu, mis asub suure tee ääres väga rumalal käänakul, et kui sa ei tunne kohalikku teed, siis raudselt sõidad sa sellesse õue sisse. Nii saavad sellest õuest läbi sõita küll venelased küll lätlased ja tulla ka pealinnast prouad maale suvitama. Selle proua puhul ajakirjandus loomulikult luges tegelase välimusest välja selle, et meil on siis vihje "Siin me oleme" filmile. Mina küll mõtlesin pigem H. Raudsepa "Mikumärdit", aga kuna kostüümi leidmine jäi osatäitja enda asjaks ja ma oli märksõnaks andnud KÜBAR, siis kleit tuli õmblejal nagu iseenesest väga Kohvilähkri sarnane. Las ta siis olla. Kui eelmises etenduses oli vaid 3 olulist osatäitjat ja Hannes Sassi täitis ära kõigi läbivate tegelaste rollid, siis sel korral oli tal konkreetne ülesanne ja oma Roma rolliga sai ta väga hästi toime. Nagu öeldakse, oma tuntud headuses. Teised, aga olid väga meeldiv voolimise materjal, kuigi ma ikka kartsin neile ülesandeid anda ka, saadavad su totaka oma tahtmistega veel .... Lisaks kõigele muule vedasin oma armastuse, NOTSU, Märjamaa rahvamaja saali ja veendunud bullterjeri põlgaja Ilona südame murdsime ka põlve peal plõksti pooleks.
Seda etendust, minu teada, mängiti vähem kui esimese. Ülo Luht tuli patsutas ka sellel korral õlale ja Kalev Järvela ütles vaid üht: Sa ei üllatanud, me oleme seda juba näinud. Eks ma teadsin seda isegi.
Ah jaa, panen siia teksti koos tantsujuhi tantsu ümberkirjutusega lollile, tantsuvõõrale tekstikirjutajale ja lavastajale. Loodan, et ta ei pahanda, aga ajaloo huvides võiks ju huvitav olla. Ilona, AJALOO huvides!

Pildil siis Roma (Hannes Sassi) ja Pezzy (Ilona Noor)

HOPSANI 60
stsenaarium

1. “Ma kõndisin vainul” – see meile (“Hopsani”) väga tähenduslik tants, see oli meie eelmise juhendaja, Ly Tammeli, üks lemmiktantse ja see oleks nagu austusavaldus tema mälestusele. No tantsu sisu ütleb juba pealkirigi ära

TEGEVUS laulu ajal:

Hakkab kostma kitarriga rändajate laul ja ( udu, valgus perepojale) perepoeg istub puuriidal, kõrval seljakott ja mängib, lülitab peale rändajate originaal. (Hakkab tasapisi valgeks minema, välja joonistub talumaja)  Poiss võtab seljakoti ja kitarri, kõnnib eeslavale vaatav veel korra talu poole ja läheb saalist välja.

Tuleb peremees jääb kesklaval seisma, vaatab ringi nagu otsiks midagi. Hakkab puid riita laduma.

Tuleb peretütar supitaldrikuga, istub pingile ja sööb suppi ja vaatab ringi.

Pereema pühib luuaga hoovi, näeb tütart ja ajab ta lavalt minema, läheb ise ka kaasa.

Peremees on puude ladumise lõpetanud ja võtab värava juurest reha , näeb, et sellel on piisid puudu, viib selle pingi juurde.

Perenaine läheb ämbriga üle lava väravast välja.

Peremees katsub taskuid ja läheb tuppa ära, puss on puudu.

Peretütar tuleb sai käes üle õue, vaatab väravast välja, ohkab ja istub puuriidale.

Tuleb peremees noaga näeb külalisi värava taga viipab neile kutsuvalt, perenaine tuleb väravast ja  tema järel ka tantsijad. Peremees lööb noa püsti pinki ja läheb tantsuks.

2. “Laupäeva õhtul” – tants, kus noored mehed lähevad oma “kallikeste” juurde ehale või nii ja siis koos on tore tantsida jms.

 (Peremees saunavihaga ja õllekapaga)

Külaline: Ole tänatud meid sisse kutsumast, peremees. Mul siin sõbrad Muhust tulid külla, teie küla EUROvaatamisväärsust kaema. Kuid tee sinna viib ikka sinu hoovist läbi, nii et ära pane pahaks!

Madis: Noh mis mind siin tänada, aitate mul, vanamehel, siin oma laupäeva lahedamalt veeta. Poega mul kodus küll pole, olgu siis tema sõbradki.

Külaline: No kus siis poeg?

Madis: Ah. Vat 5 aastat tagasi hulkusid sa siin mööda ilma ringi  ja unistasid merest, peale seda rääkis su isa rinna kummi kuidas ikka tema pojal maailmas läks ja kui vägevasti sa seal hakkama said,  nii  siis panigi minu poeg ka ajama. (Lööb käega)

Tundke end nagu kodus ma lähen vaatan kas saun on leili viskamiseks juba varsti valmis. Lasen mooril meile ka midagist söögipoolist vaadata. Kas keegi meestest tuleks aitaks ka kapa õlut lasta?

Mehed: (Hüüded) No seda väikest asja ikka saab.

3. “Tünni tants” – tantsivad ainult mehed, tants on pärit algselt Muhu saarelt ja mehed tantsisid seda kõrtsis, oli üks igavesti ropp tants (seal midagi palja p...ga tantsimine jms), muidugi tänapäeval ikka seatud värk ja püksid jäävad jalga :D

Peremees läheb kapaga üle lava. Naaber tuleb nurga tagant.

Roma: (Hõisates) Tere Madis, no räägi kuidas su käsi käib?

Madis: Sina? (ründe asendisse end sättides) Sa julged oma nägu siin näidata?
Roma: No Madis, mis nõnda ärrrrrritud. Saame ikka sõbralikult läbi nagu hääd naabrid kunagi.

Madis: Hääd naabrid, kas see on hää naaber kes su lihase poja pea nii kärbseid täis ajab oma juttudega, et poeg saba selga võtab ja kottu minema läheb. Kuradi mustlane selline!!!

Roma: Kulla naaber, ega sa nüüd ometi kaklema tüki, ega ma siis paha pärast ma ju rääkisin seda vaid silmaringi laiendamise mõttes.

Madis: Tead ma kohe teen sulle laia silmavahe nii, et kohe tükiks ajaks meelde jääb….(ründab, tuleb perenaine vastassuunast)

Mari. Vanamees mis sa siin teed. (Varrukas kiskudes, vaikselt) Kas sa oled end juba nii tohmiks joonud?

Roma: Hää naabriproua ma siin püüan jah naabrimehele selgeks teha, et ega sedasi  siis nüüd külaliste ees ei hakka oma naabrimeest klohmima.

Madis ja Mari: Külaliste?

Roma: Noh neh, mul siin mõned tuttavad tulid külla ja kangesti tahavad tutvuda ehtsa eesti talupidamisega, ega sa ei pahanda.

Mari: Ei kus me siis pahandame, kulla naabrimees. Meil ikka hää meel kui sa läbi astud.

Madis: (Vahele. Rahva poole) Vat kus valetab sinder!

Mari: Mu vanamees võtab rõõmuga kõik ilmarändurid vasta, sest vaata iial ei või teada milla nende hulgas su oma liha ja veri võib olla.

Madis: (Lööb käega ja hakkab liikuma, enne lavalt ära minekut pöörab ringi) Hää küll, täna jääd koslepist veel ilma, aga ma pole unustanud..

Roma: No Madis …. No privet dorogie druzja, ne stosjenaites…eto samoje nastojasseje estonskoje …. Madis, Madis kus sa oled, tule võta külalised …..

4. "Vene" – no jälle tantsivad mehed ja seda ma ei oska kommenteerida, no venelased tantsivad!

Roma: (vaikselt sisse tulles ja ringi vaadates ja siis oma järele tulijatele viibates) Tule, tule nüüd, tule.

Pezzy: (Kõrge rinna naisterahvas. Peab tunduma mehest tublisti suurem) Aga kullake miks sa mind selle hoovi peale tood, kas sinu talu siis ei peaks olema siit veidi eemal.

Roma: Pezzykene, vaata asi on selles, et mul kodus käib suur remont.

Pezzy: Remont, aga kui sa mind külla kutsusid siis ei olnud sellest ju juttugi.

Roma: No sa tead ju küll kuidas nende välisinvesteeringutega on…need EURO riigi rahad purjetavad sulle nii järsku hoovi peale, et sa ei saa isegi aru kui juba on sul haamer käes ja saed vinguvad hommikuste ööbikute asemel. Anna mulle andeks, sirtsukesekene…

Pezzy: Ah ära vaata nii! (Itsitades) Noh hea küll. (Tuleb Madis) Oi tervist, teie vist oletegi selle suurepärase ……… (inglise või mingis muus keeles) paiga omanik.

Madis: (Tõmbab käsivarrest Romad) Mis emapardi sa mulle siia aeda oled lahti lasknud, vaata mõni jahimees laseb veel faasani pähe ta maha?

Roma: Noh tahtis teine kangesti maa vaikusesse tulla närve ravima, aga sa ju ise tead, mul see euroremont ju… Sul ju pool maja tühi, äkki saad ikka mõneks ööks ta ulualla võtta.

Madis: Tead kuidas mind torkab see kui ma mõtlen kelle pärast see pool maja mul tühi on.

Roma: Kulla Madis, ära jälle hakka…. Me juba saime nagu selle asja jonksu…

Madis: Noh hää küll, aga mis keeles ma selle paabuga rääkima pean.

Roma: Ikka maakeeles, ta lihtsalt on veidi kauem välismaal olnud küll talle meelde tuleb.(naisele) Pezzikene võta nüüd oma väike pagaaž ja härra näitab sulle kuhu sa saad oma asjad panna.

Pezzy: (Võtab Madisel käe alt kinni, Roma samal ajal poeb puuriida taha peitu) Mina tahtsingi teie käest küsida, et seal eemal, sellel lehmal, miks sellel lehmal sarvi ei ole.

Madis: (Nägusid tehes) vaadake proua lehmi on erinevaid, on sarvedega, aga on ka ilma sarvedeta, aga see isend seal on küll kahjuks hobune. (Ära)

Pezzy: Ah tõesti, Roma sa mõtle vaid….Roma kus sa oled? (Jääb üksi lavale) Noh nii, korras, ta siis lasi jalga, aga ma sulle ehitan! Peremees, härra …..

Peretütar tule näeb MULKE-kuued seljas

Peretütar: Vai meil on külalisi ja keegi mulle polegi öelnud. (sügades ennast ja mugides)

5. “Mulgi polka” -  tants Mulgimaalt, kus mehed lähevad laadale ja eided ka kaasas, eided ikka sahkerdavad ja ei lase meestel hästi omi “asju” ajada.

Peretütar: Oh millised mehed. Ja teie olete kust?

Vastus: Kiviõlist.

Mees: Kas te meie ullikest olete näinud. Me oleme Virust ja kohe läheb simmaniks

Peretütar: (õnnetult) Polegi mulgi, aga kuulge ma tõmban siis seeliku kiiresti sirgu ja tulen ka teiega tantsima

6. “Viru simmanil” – Virumaalt tants ja nagu nimest näha simmanivärk tantsu alustavad mehed ja hiljem lisanduvad naised ning tantsitakse hoogsalt koos.

SAAL TANTSU LÕPUS PIMEDAKS

Kaks punkti valgust ette vasakule : Eeslaval lehmalüpsipink, looreha, nuga ja pulkade tegemise materjal. Peremees teeb rahapulkasid ja mõtleb pojast.

Taga paremal lava nurgas Perepoeg kidraga mängimas rändajate lugu….

Mari: (Paneb käed taadi õlgadele) No mis mõtled.

Madis: No pole enam ju noor mees, mõtlesin siin, et saan varsti rohkem puhkust kui poeg nagu siin asja üle võtab.

Mari: Oh sind, aga mäletad kuidas me kahekesi siia tuline, kogemata lihtsalt keerasime väravast sisse.

Madis: Nagu kõik need kes meil siin täna üle hoovis saalivad.

Mari: Võtab kaela ümbert kinni. Ära muretse selle pärast mis ees. Küll kõik laabub.

Madis: Küll mul on hea et sa oled olemas

Mari: (Võtab käest ja üksteisele otsa vaadates lähevad tantsupaika) Seda kõike siin rajades, peame me mõtlema sellele, et ühel hetkel on lapsed nii suured ja meie jääme siia kahekesi. Mina ju olen ka siin, ja ei lähe mitte kuhugi!

7. “Ukuaru valss” –  tegemist tõelise armastustantsuga, kus ei ole tegemist enam mitte esimese armastusega vaid n.ö. uuesti armumisega oma naisesse ehk – küps armastus

Tantsijad võtavad käest kinni ja jalutavad lavalt ära.

Roma: Perenaine, provva ae!

Mari: Mes, kus sa oled

Roma: Siin puuriida taga. Tule siia, mul on mure.

Mari: Ära sa oma muret mu puuriida taha pane, selleks on maja juures südamega majake.

Roma: Oh perenaine. Sina oled meie küla kõige targem naine. Aita mind! Mul on suur mure…

Mari: (pikk paus, juba lausa piinlik) Nooh, ja mure on????

Roma: …. ma ei mõista naisi. Ütleme nii – et naistega tegelda, peab neid mingil määral mõistma. Mina ei mõista. Mehest saan aru.

Mari: Nooo ……  Aga ma ikka ei saa aru, mis see on seotud naiste tundmisega.

Roma: Noh vaata nüüd. Käisin sõpradel välismaal külas. Noh jäin veidi kauemaks, lausa nii kauaks, et elu Eestis hakkas paistma ilus ja veatu. Eestlane isetu, naerusuine ja õnnelik, sest ta saab iga päev süüa nii palju Kalevi šokolaadi ja musta leiba, kui hing igatseb. Ta kõnnib ajaloohõnguliste vanalinna majade vahel, seljas erksavärviline Navitrolla särk ja vasakus taskus pakitsemas lähker Vana Tallinna likööriga.  Noh ja endale märkamatul muutud sa sellises olukorras nõrgaks noh ja siis ta tuligi… siis tundus ta nagu kõigi Eesti naiste kehastus kui ta mind tänaval kaugelekajavalt ja sõbralikult tervitas.  Ju see oli koduigatsus või soov näha oma kaasmaalast mis mind sundis talle pikkadel jalutuskäikudel ja õhtustel kohvikutrippidel jutustama kaunist kodupaigast ja mis veel hullem teda endale küll kutsuma. Ma olin kõrvust sõge ja silmist kurt ….vist… (nutuselt) no mis ma temaga nüüüüd peale hakkan.

Mari: (naerma hakates) Oh sind küll ja nüüd oled sa hädas ……

Roma: (Nutuselt) Ära naera …. olen jah (Mari naerab ja silitab tema nagu väikese poisi pead) …… no mida ma siis nüüd siis rääkisin. Naabri Mari, aita mind…no mis ma temaga siis teen.

Madis: (Hõikab lava tagant) Mari vaata kas võrukad juba paistavad?

Mari:  Tead meile tulevad kohe sõbrad võrus ma küsin nende käest nõu. Sa mine hoia tal seni kätt kui ma hääd nõu leian. Mitte minu kätt!  Aga ära sa väga seda kätt ka hoia

8. "Võro polka” – tants Võrumaalt ja ikka seesama süsteem, et mehed algul üksi ja siis hakkab igav ja tulevad juurde naised, üks meestest äbarikum, peaaegu jääb naisest ilma, lõpuks ikka saavad ka kokku.

Pertütar: istub poisi põlve peal ja poiss vajub tal alt ära.

Peretütar: Oled sa ikka vilets, ma mõtlesin, et need lõunamaa mehed on sellised tugevad.

(Aitab poisi püsti).  Hea sõbrad Ruhnust, tundke end nagu kodus ma pean minema seda noorhärrat ära saatma. Ma olen kohe tagasi.

9. “Ruhnu süit” – Ruhnust ja tants kus kõik (terve rühm) lustib koos süit siis erinevatest saarte tantsudest. PEREMEES vasakult sisse rühm paremalt välja.

Madis: Hei, kus sa oled? (ilmub puuriida tagant, Madis ehmatab) Ptüi kurat, kui sa veel nii teed löön sulle muhu otsa ette.

Roma: Noh, mis Võru mehed ka rääkisid?

Madis: Võrukad olid õhtu otsa pummeldanud koos lätlastega ja lubasid nii teha, et need koju sõites siit sinu paabu kaasa võtaksid. Sa pead nüüd vaid ise mees olema ja ta neile kenasti pakendisse panema ja bussi toppima.

Roma: Noh ma siis püüan. Pezzy! Ma kutsun sind väikesele dripile sa ju tahtsid kaunist Eestimaad imetleda.

Pezzy: Oh sind võrukaela ja mina mõtlesin, et sina jätadki mind siia selle imeliku perekonna juurde. Perenaine ei tea inglise prekfestist midagi ja peremees sahmib kogu aeg ringi ma siis proovisin temaga rääkida kohalikest vaatamisväärsustes ta ütles mulle, et mine sohu. Tead ma sain teada, et neil oli ka poeg aga see on kodunt jalga lasknud ja siis on veel tütar kes tahaks hirmsati mehele minna aga …

Roma: (Paneb sõrme naise suule) Kuss. Lilleõieke mul on sulle üllatus, pane nüüd kallikene silmad kinni…..

Pezzy: Oh sind vallatut, mis sa nüüd minuga teed (Roma talutab naise puuriida taha, puuriida taga käib kilkamine)

(Veidi seksi ka)

10. Lätist tants – need õpitud suvel meie sõprusrühmalt “Labakije Gadi”

 (Madis ja Roman: Tulevad naerdes ja kiidavad üksteist kui kavalad nad ikka asja lahendasid. Siis näevad poissi.)

Roma: No ja siis surusin ma talle selle tanu pähe ja lükkasin ühe lätlase kaissu. Ole sa tänatud Madis, sa oled tõeline sõber. Vat meeste sõprus on üks õigemat sorti asi. Selline, kui koos sinuga ühel lainel oleva semuga saab vaadata jalgpalli, minna kalale või saunas õllekruusi taga arutada väga olulisi ja tõsiseid maailmaasju. Loomulikult ilma naisteta! Õige sõber tundub nii tavaline, nagu sina Madis, kuid talle võib rääkida kõigist muredest, ta ei jäta sind mures kunagi hätta, kuid suudab sind ka mehe moodi paika panna, kui teisiti ei saa. Ta mõtleb nagu sina, tal on sarnane huvid ja huumorimeel. Õige sõbra käest võid küsida laenu …… palgapäevani.

Madis: Tahad laenu?

Roma: Sa oled TÕELINE SÕBER. (surub lohutamatult kätt)

Madis: Roma pea siis meeles, et naise tulevad ja lähevad, aga sõbrad jäävad.

Kuule naabrimees anna andeks, et nii tülli kiskusime. Elad, oled, hoolid ja armastad ja arvad, et lapsed armastavad kõike seda samavõrd. Kuid ühel hetkel on neil omad tegemised ja teed.

(Roma näitab sõrmega tema selja taha. Peremees pöörab ringi. VAIKUS. Poeg ütleb esimesena.)

Poeg: Tere isa. (Roma taganeb)

Madis: Soo või rännumees ka kodus. Kas tee viib mööda või jääd ka kauemaks.

Poeg: Ikka kauemaks, kohe päriseks!

Peretütar: (Tuleb lavale näeb poissi. ) Sina siin! Sa tulid tagasi?

Poeg: (Astub isa juurde ja tulevad eeslavale) Tead taat, rändamisel on oma võlu. Käid ära ja tuled tagasi. Täna avastasin, et olen praktiliselt Eestimaa külge kasvanud. Pole vajagi välismaad külastada, kui väga tahad siis võib ju põigata, kuhugi lähemale, näiteks Venemaale või Lätti või Muhusse. Aga olgem ausad, isa, ka sinul tekib vahel lihtsalt tahtmine jalga lasta ja küsida nõu võrokese käest ning tunda saada head huumorimeelt või näha missuguseid vägevaid simmaneid peetakse Virus, või siis äkki võrrelda omavahel mulgi ja Ruhnu meeste iseloomu, usu nad mõlemad on kangust täis. Tõsiselt. Ma vajasin seda aega oma mõtete korrastamiseks.  Asi ongi selles, et inimestel on mingid põhimõtted, mis ei kannata muutmist. Sulle meeldib see talu, aga minu tekitas see hirmu jääda terveks eluks siia, naabriks EUROvaatamisväärsus. (Naabrimees teeb nägusid) Noh nii ma siis mõtlesin, et kõige lihtsam on minema joosta ja see asi siin kõik maha  jätta. Tean, et see on vale. Tõde on see, et  hea õnne korral käib sinu hoovi pealt palju rohkem külalisi läbi ja mõnikord näeb kodust lahkumata hulga rohkem kui mööda ilma rännates.

11. "Rändaja" - Ülo tegi selle meie rühmale spetsiaalselt selleks juubeliks, meie palvel.