Fotojäädvustus kus ma ka ise heina teen.
Eellugu
Aegade
hämarusest eestlasele nii omane heinalaka romantika on muutunud tõeliseks
eksootikaks. Kätte jõudnud siloajastul teevad vaid vähesed heina. Miks?
Jaanipäeva-aegset Eesti
maastikku ilmestavad valgesse või musta kilesse keerutatud silorullid, harvem
näeb kandilisi heinapakke või ümmargusi rulle. Rõuke on vaid üksikuid. Käsitsi
niitmine ja loovõtmine on kadumas koos ühe-kahe lehma pidajatega.
Viimastel andmetel peab
Eestis üht või kaht lehma vaid umbes 600 inimest. Kümne aasta pärast võib
käsitsi heinategu näha vaid vanadel fotodel ja kino ringvaadetes. Ehk ka mõnes
turismitalus, instruktori juhendamisel – juba küsivad seikluseharrastajad
võimalust vikatiga heina niita, rehaga loogu võtta ja kuiva heina hanguga rõuku
või saadu tõsta.
Kujunduses mõned
heinarõugud, dirigentide pult meenutab endas heinasaadu.
Eeslaval heinavaal
millest tõstetakse kokku rõugud lava servades.
(Ideaalis võiks olla üks hobuvanker koos heinaga ja sinine bellaruss koos heinarulliga!)
(Ideaalis võiks olla üks hobuvanker koos heinaga ja sinine bellaruss koos heinarulliga!)
Tegevus väikeses külas
Võrumaal heinategemise aegu.
Rongkäik
Ühendkoorid laval ja
tantsijad ees tantsuplatsil.
- HÜMN Ühendkoor
- Põhjamaa - SÜTTIB LAULUPEO TULI Ühendkoor + kõik tantsijad
- Maavanema kõne
- Las käia see tants Lasteaia mudilased +
tantsijad
- Puhkpill
- Kungla rahvas Ühendkoor
+ segarühmad
- Puhkpill
I blokk näitlejaid
Idee: Tütar püüab isa,
kohaliku pasunakoori pillimeest, veenda minema suvel laulupeole, kuid isa
ajab vastu, sest käes on kibedaim heinategemise aeg.
Isa:
(puhkpillist välja tulev mees, nagu oleks just lõpetanud puhkpilli
proovi)
Isa: Õpetaja
härra!
Orkestrijuht: Mis
on Jaak?
Isa: Õpetaja härra, mina
nüüd enne sügist proovi ei tule. Heinaaeg ja talutööd ei lase tulla.
Orkestrijuht: Kahju
küll. Sa oled meie orkestri raudvara.
Isa: Sügise poole, kui
põllutööd vähem, olen ju tagasi.
Tüdruk:
(tuleb mäelt, väike kohver käes, linnast koolist) Isa, tere õpetaja
härra.
Isa: Liisa, tütreke!
Tulid lõpuks, kas tõesti kool pidas nii kaua kinni. See on kena, et heinaajaks
koju said.
Tüdruk: Isa, õpetaja härra, Võrus
peetakse sel suvel laulupidu. Kõik puhkpilliorkestrid on kutsutud.
Orkestrijuht: Oleme
teadmas ja minemas, aga sinu isa just ütles, et ta kahjuks ei saa ta osaleda.
Tüdruk: Isa, aga isa ……
Isa: Head päeva
õpetajahärra! (tõredalt tütrele) Liisa, aga talu, kust peaks tulema sinu
kooliraha?!
Tüdruk: (teeb kniksu
orkestrijuhile) Aga isa, see on ainult 2 päeva.
Isa: Liisukene, aga
minemine ja tulemine. Sa tead mida jõuab ära teha 4 päevaga. Pealegi pole teada
kas see ikkagi kindel on, see laulupidu, näe mineva aasta tahtsid juba teist
teha, aga ei tulnud välja. Lähme koju ja jätame selle jutu.
Mudilased ja kõik põnnid
võiksid heinamaal ringi joosta
1.
Pesapuu 3.-4.kl. + MUK jooksuga lavale
2.
Minu
Eestimaa (Eesti kaart) MUK + 2.-3. kl
3.
Suvelaul (MUK
jooksuga suvesse) MUK
jookseb üle lava ära
4.
Vihmakirp ja
killutrilla Lasteaia- + 1.kl.tantsurühmad
5.
Kannelnaine Naisrühmad
6.
Reilender
Pärnumaalt 7.-9.kl
7.
Rehetoa
tantsud sega-
ja naisr.- helieffektiga ära, LAK peale
II blokk näitlejatega
Heliefektid vikati
luiskamine, heina niitmine, läheb üle heina riisumiseks ja saadu tõstmiseks.
Idee: Käib kibe heinategu, tütar püüab leida peole kaasatulijaid ja võidab
oma poolele poisi, kes aitab isa veenda ning stseeni lõpuks on kindel et
minnakse Võrru.
Platsile
kerkivad heinasaod. Mehed tõstavad
heina saadudesse. Naised rehadega, mehed hangudega. Naabrist perepoeg, kes
näitab tüdruku meeldimist välja pideva nokkimisega. Tuleb Liisa toob piimanõuga
juua.
Poiss: Noh peretütar, na näost ära. Mis
siis kurba meelt teeb, ilm ju ilus või
on looreha peretütre kätele rakud hõõrunud?
Tüdruk: Sinu keel Mats pole ka
talvega lühemaks kulunud. Ilm ilus, aga isa kange nagu sikk, tema pärast ma
mossis olengi. Mina tahan, et tema koos minuga Võrru tuleks.
Poiss: Või Võrru. Mis imet
seal, terve talve olid seal koolis mis valu sinna nüüd siis ajab.
Tüdruk: Mitte valu, vaid ilu! Sel
suvel on seal keisri sünnipäeva auks suur pidu, laulupidu. Koorid ja
pasunakoorid tulevad kokku. (järsku mõttele tulles) Kuule Mats. Aita mind,
palun
Poiss: Ohoo naabri Liisa palub
mind????
Tüdruk: Kas sa saad kordki haukumata
olla?
Poiss: Ma võin viks ja viisakas
ka olla.
Tüdruk: Kui jah tüli ei tee! Sina
oled selle minu isaga ikka heaste hakkama saanud, järsku kuulab ta sinu kui
mehe mõtet.
Poiss: Kuule, aga kuulu järgi
pidi sinu taadi pasunakoor ju sinna peole minema?!
Tüdruk: Just, aga taat ei lähe. Tal
ju heinategu.
Poiss: No selliste ilusate
ilmade peale on selleks ajaks juba hein lakkagi hangutud. Hää küll, ma katsun,
aga mis ma selle kõnelemise palgaks saan?
Tüdruk: Palgaks ..... meiega üheskoos
laulupeole saad, võib olla.... Eks ma mõtlen, peale laulupidu võid minult ühe
palve küsida ja ma täidan selle.
Poiss: Ma olen nõus, aga vaata
et sa oma lubadust pead.
Tüdruk: Küllap mina juba pean oma
lubadust .... PÄRAST Võru laulupidu!
- Kulla kutse LAK
+ naised, neiud
- Olles osa oma maast LAK (LAK plaksutades ära
paremale)
- Sinna tänna 3.-4.kl
- Polkapõimik 5.-6.
kl ja segarühmad
- Karula mehe mesileib segarühmad
- Rätti tooma naised
ja neiud – lõpus tekitada
Naisrühmad rättidest viirg seljaga publikusse.
III blokk näitlejatega
Idee: Tulek laulupeolt, hing täis emotsioone.
Vanker ja hobune lava
eest läbi! Segakoorid tulevad ja ümisevad “Kui siit pilve piirilt alla
vaatan...”
Tüdruk: (Laulab
koos kooriga)
Isa: Mis
sa lärmad üle ilma ja maa.
Tüdruk: Aga
isa see on ülev. Mõtle milline pidu, 12 laulukoori ja 5
pasunakoori. Kokku pea 150 koorilauljat ja 46
pillimeest. Sellist pidu
pole Võrumaa enne näinud.
Isa: Ja
vaevalt enam kunagi näeb ka!
Poiss: Aga
miks sa selles kahtled.
Tüdruk: Jah
isa, miks sa ei usu, et sääraseid pidusid rohkem ei sünni.
Poiss: Küll sünnib, ja veel
uhkemaid. Tuleb kokku veel rohkem laulukoore ja
pillimehi.
Tüdruk: Ja
pidusid hakatakse pidama igal aastal. Rahva rõõmuks etendatakse
näitemänge, tantsitakse ....
Poiss: ....ehitatakse
sääraste suurte pidude tarvis suuri uhkeid laulupaiku kuhu
mitmed sajad inimesed ühiselt laulma kogunevad.
Tüdruk: Igal
suvel saab terve kodumaa täis laulu ja tantsu!
Isa: Te
kaks olete seal peol miskit märjukest pruukinud, et üheskoos nõnda
imelikku juttu ajate. Mats ma ikka olen arvanud,
et sul täismehe aru
peas....Kes teie arvates saab kallil heinaajal
siis igal aastal pidu pidada?
Poiss: Aga
kulla naabritaat, kunagi tuleb aeg kus heinategu rohkem mõistust
kui meherammu vajab. Pane sa tähele, ühel päeval
näidatakse hobust
lastele väljanäitusel ja talumees võtab õige harva
heinateoks hangu
kätte.
Isa: Mes
lora sa ajad. Tegid minu isa ja vanaisa heina, teed sina ja sinu
lapsed ka.
Tüdruk: Kindlasti
tehakse, aga selle kõige juures lauldakse, tantsitakse ja
peetakse laulupidusid.
Poiss: Ja
heina veavad raudruunad.
Isa: Ma
pean ikka tohtrihärral teid kontrollida laskma.
Vanker sõidab ära,
segakoorid 2-lt poolt lavale. Kui vanker jõuab publiku ette, tuleb kostab traktorite müra – ühest kõlarist
teise, paremast vasakusse
- Väikesed võimlejad
- Suured võimlejad
- Velekese C
rühma poisid + 2.-3. kl poisid
- Valla kaema 7.-9.
kl
- Mägede hääl SEK
- Rahu SEK
- Lugu labajalga C rühmad
- Päikesejänku 2.-3.
k
- Naistepäev naisrühmad
IV blokk näitlejatega
Idee: Kiidetakse isamaad ja eestlase laulu- ja
tantsupeo südant
Poiss: Liisa! Kuidas jääb siis
selle lubadusega mis PEALE laulupidu täidetud
pidi saama.
Tüdruk Ah sellega, noh ma olen sõnapidaja tüdruk. Palu siis nüüd!
Poiss: (Kohmetult)
Liisa, kas sa tuleksid mulle.....?
Tüdruk: .......kas
ma tuleksin sulle???
Poiss: .......noh
jah kas sa tuleksid mulle.......kaaslaseks sügisel, et üheskoos
laulukooris käia?
Tüdruk: Sügisel
..... laulukooris?
Poiss: Noh jah, meil siin
hakatakse laulukoori tegema, et järgmisele laulupeole minna, mõtlesin, et tahad
minuga koos seal laulmas käima hakata.
Tüdruk: Sina ja laulmas ..... aga miks ka mitte.
Poiss: Miks
mina ei või laulda, ka minust saab ükskord üks uhke võrumaa
taluperemees kes armastab oma isamaad, laulab
laulukooris oma kalli
kodupaiga ülistuseks. Igal aastal panen ma
heinaajal oma kõige parema
setuka vankri ette, tõstan kalli kaasa vankrile ja
sõidan Võrru
laulupeole. Laulan seal täiel rinnal kiitust oma
kaunile kodupaigale ja
kogu Eestimaale.
Tüdruk: Ma
tulen sinu kaaslaseks, sest kes siis neil pidudel laulaks ja tantsiks kui mitte meie, võrumaalased!
- Oige ja vasema kõik tantsurühmad
- Mis maa see on Ühendkoor
- Eesti muld ja Eesti süda Ühendkoor + kõik tantsijad