teisipäev, 24. veebruar 2015

Palju õnne Eesti!


Terve tänase päeva on räägitud ilusaid ja tähendusrikkaid sõnu. Urmas Viilma ütles: „Kas pole märkimisväärne, et ladinakeelne sõna minister tähendab „teenija, sulane“? Eks selles võtmes mõeldes võime ka riigikogu valimiste nimekirju vaadata kui oma isanda teenistusse ihkavate sulaste järjekorda. Isandaks on rahvas ja Toompea on viinamägi, kus ootab tööpõld. "  Oma tänast tööpäeva ettevalmistades ja üht luuletust otsides sattusin ma (tänu FB ja heade sõprade abile) artiklite kogumikule. Minu õpilased esitasid täna sealt üht 2011.a kirjutatud luuletust. Peale nende ridade ettelugemist tõusis saalis tormiline aplaus ... seal saalis istus palju neid inimesi, kes on teel sellele viinamäele ...

Ma ikka ei saa kohe üldse aru, kui me nagu kuuleme, näeme ja tunneme ühtviisi, kui me kõik aplodeerime nendele sõnadele mida väikesed lapsed ette loevad, miks siis kogu elu meie ümber on: mine eest ära, kes sul käskis siin seisma jääda, kas siis minu sõna ei maksagi, oi ma talle nüüd ütlesin ... Mäletan, et varemalt oli selliseid ÜTLEJAID mõni üksik, nad oli teada kui s .... ütlemisega tüübid ja nende avaldusteks oskasid alati valmis olla. Viimasel ajal peab aga enda ümber kogu aeg kerge ärevusega pilke heitma, sest iga hetk võib sahmakas ära tulla mis paisub emotsiooniauruks nagu  kerisele visatud kopsikutäis vett.
Ajakirjandus räägib, et me ei austa enam vanemaid inimesi, õigupoolest ei austata enam kedagi, õpetajatega käitutakse, õigemini küll, ei käituta üldse kuidagi. Klient on kuningas. Oi kui palju like need artiklid FB s koguvad mis räägivad, et oleme oma lapsed ära hellitanud, aga mis sellest muutub? Sellest likest ei muutu midagi, näitasid meelsust ja siis ....  kas sa tõusid bussis püsti kui sisenes vanem inimena ja pakkusid talle istet, ka siis kui ta on venelane? Muide nemad kutsuvad oma rahvusest lapsi bussis korrale, olen näinud. Kohe küsitakse: Kes sind nii on kasvatanud, et sa sedasi ropendad? Kus koolis sa käid? See poiss lasi silmad maha ja ei hõiganud vastu nagu üks eliitkooli bussiliinil sõitev eesti keelt kõnelev väikemees ühele mammile "Sa ära ka mölise, mutt!" Me oleme vaba maa, teeme mis tahame. Meil on turvaline ja hea ning kõrgeid kinoreitinguid korjavad filmid kus näidatakse koolikiusamist ja vägivalda. Meie kõige suurem turvarisk on lapsevanem kes nõuab, et tema last kasvatataks suurepärases keskkonnas, aga ise ütleb kodus, et ära õpetajat kuula see on ju loll. Vat see on turvarisk ja propaganda.
Aga miks nii pikk jutt nendest lastest, kui rääksin viimanäele minevatest sulastest?
Üks õpetaja ütles, et ta käis valimas ja need keda ta valis, ei meeldi tegelikult talle, aga ta luges läbi kõigi parteide valimislubadused ja hääletas nende poolt. Aga kui neid lubadusi ei täideta, kui nad peavad koalitsiooni tegema? Nad ei ole sulased! Sa ei saa OMA valitud sulast töölt ära kutsuda ja lahti lasta, kui sulle tundub, et see mille pärast sa selle inimese - kes tegelikult sulle ei meeldi- valisid. Minu vanaema ütles mind kasvatades, et vingu siis kui sul on lahendus pakkuda, muidu ole vait ja tee tööd.  Oi kuidas tahaks lahendust pakkuda, aga mul ei ole. Kuradi valus on. Vaatan seda kõike ja ainus mis on, on meeleheide. Rahvas on oma valijaid väärt. Kas tõesti peab mõnda võõrasse riiki sulaseks minema selleks, et oleks ükskõik?
Ah jaa, loe neid lugusid, mitte seda ühte ainult, teisi ka. Ta on ikka pagana hea. LINK