Unistus merest

Sellest stsenaariumist sai minu jaoks alguse minu tantsupidude lavastamine. Märjamaa segarahvatantsurühm Hopsani istus mul kodus (Pärnu-Jaagupis) vaiba peal maas ja me panime plaanid paika, kuid siis kolisin ma ühel külmal veebruari kuu päeval 2006 ära Tartu.  

Kirjutasin seda teksti meie Kivilinna 9 korruselise kortermaja üürikorteri külmas-külmas magamistoas. Ootasin õhtuks koju oma meespoolikut, sest temal oli arvuti ja nii magamistoas, mille saime ainukesena soojaks kütta, me kuhilas kõik kolmekesi koos neid tantsulugusid kuulasime. Ka minu kultuurivihkajast mees. 

Peale etendust, tuli minu juurde Ülo Luht ja Kalev Järvela silmad suured: Aitäh, me saime ka teada, et nii on võimalik ühte tantsuetendust teha. Väidetavalt oli see EESTI esimene selline. Omavahel on öelnud Ülo meile ka seda (mulle ja Riho Pohlale), et sellest sünnipäevaetendusest hakkas tal idanema mõte MERE peost. 

Sellel suvel tuli meile külla meie peretuttavate uuemat sorti pruut ja teatas: Isa palus sind tervitada ja öelda, et tema mängis selles Mere etenduses peremeest. Selle peale ei jäänuid mul noorele mehele muud öelda: Vaata, et sa meie kandi tüdrukule liiga ei tee, võtan seda väga isiklikult.

Hopsani 55 juubeli tantsuetendus 2006

STSENAARIUM

1.osa

Mõtisklus (Saatpalu)

Tiit: (tuleb kardinate vahelt ja sajatab, on just vanamehelt pähe saanud) Kuradi vanatoi!

Me ei vaja midagi peale oma unistuste. Ja neid ei saa keegi mult iial ära võtta. Unistustes ei koonerdata ja neis on olemas see hinge toitev alge mis annab jõu siin elus töötada ja tegutseda.

Ma ju ei kurda, mul on hea kodu, toredad vennad vägev vanamees kes kogu seda meesteväge oskab koos hoida, aga ometi seal adra taga kõndides liugleb mõte tahes või tahtmata kaugemale. Tahaks künda hoopis teistsugust põldu. Tahaks näha maad ja ilma. Muidu mis sa siin lauskmaal ikka näed, pole kauget silmapiiri nagu pilgu talutöölt tõstad lajatab mets oma müüriga vasta silmnägemist. Aga meri, meri  on hoopis teine asi, ääretu avar, lai ja kõige selle juures veel nii ettearvamatu. Näha maid ja teisi rahvaid, soetad sõpru, et lõpuks kui oled 55 aastane, et siis oleks mida meenutada. Kus käinud, mida näinud, keda külla kutsud.

Aga kus vanatoi, tema tahab, et kõik oleks kodu ligi. Kõik tema pojad.

Taluperemees: Tiit, Tiit

Tiit: Noh nägite, unistada ei lasta järelikult tuleb oma unistused tegudeks teha. 

Roosid ja Naksid

Taluperemees: Eksole. Minu pojad. Ilusad pojad, Ants,……………, Tiit…Tiit…Tiit

Kus Tiit on?

Poeg:  Ju ta kusagil jälle unistab.

Kõik koos: Merest

Taluperemees: Ai piste lõi südamesse. Ma olen üles kasvatanud 7 toredat poeg, kurat et see viimane ikaldus. Miks mind vana meest küll nõnda karistatakse, kõik minu pojad, vanadusetoed, on ausad ja õiglased töörügajad. Viimane poiss peab kogu ilusa matemaatilise jada ära rikkuma. Mida ma küll teen, oleks mõni külamees, läheks kõrtsi paneks toobi õlut ette ja ajaks jutud sirgeks, aga oma poeg. Mis arvate, et ma rääkida pole püüdnud, veenda ja keelitad. Tema aga kõva nagu kivi, kellelt ta küll selle iseloomu pärinud on (kõik pojad näitavad näpuga isa peale).

Mida ma siis teen? (Kõnnib. Poisid teevad kõndimist järele heliga, löövad jalga vastu maad, plaksud vms)Aga kui ….(panna luku taha, liigutusega)

Kõik koos:  (Hääle ja pearaputusega) Ei

Taluperemees: Aga… (anda peksa, liigutusega)

Kõik koos: Ei

Taluperemees: (Tõmbab kopsu õhku täis ja nagu tahaks öelda)

Kõik koos: Eiiiiiiiiiiiii

(Tüdrukute naer)

Taluperemees: (naerdes ja oma suurt kõhtu siludes) Otsustatud, poisile tuleb naine leida. Ainult naine suudab mehe mõtted merelt eemale hoida (pojad vaatavad üksteisele imestunult otsa). Kosjamoori, meil on vaja kosjamoori….(viimaste sõnadega lavalt ära)

2. osa

Ivvo

Kosjamoor: (Lava tagant)No meoke poiss soole sis nendest ka mokka mööda om? Kas see pikemb?Või see lühemb? Või see paksem? No ja mis sellel viga on(tüdruk vaatab poissi lähedalt, võtab satika ja näitab seda kosjamoorile). Noh mes see sis om, kirp, täi…a sest põle ju medagist mool on neid ka kodon (tüdruk lööb jalaga vasta maad ja näitab käega eemale, et kosjamoor ära läheks).

(Uksest välja. Tüdruk käib ees, kosjamoor järel) No mes sa oled na valiv, praegu valib, aga läib veel mõni aig ja sis ei taha sind keski, vat sis oled tõsõses ädas ja (hakkab üksi seletama, sest ei märka, et tüdruk on ära kõndinud, uhkelt ja ülbelt) sis oled moo ukse taka ja tahad, et ma soole kasvõi mõne ussitand vanamehenässigi leias.(Iseendaga rahul, aga siis märkab et on üksi). No mes ma sooga teen, esa käskis soole mies leida, aga kos ma sellisele põikpäisele levan ja kes seesugust üldse tahab. Samas kes tahaks võtta tidrekut kes kogu kihelkonna mehed är põlgab, sellel poesil saab küll…. Saab…..saab…. ah mes ta ikke saab,(lööb käega) peksa saab mes muud. Mes ma küll teen, jää või nälga nõnnamoodi, kui need iseteadvaid tüdrikuid aina juurde tuleb.

(Aisakella hääl).

Oi töö saabus. (Tulevad isa, poisid koos oma vennaga). Millega saan noormeestele kasulik olla? Naa palju vallalisi naisu põle praegu turul liikvel, või pakkuda hääl juhul kolme (kosjamoor näitab 4 sõrme, peremees paneb ühe sõrme alla ja poisid näitavad ühte sõrme) palju teil vaja on, ÜHTE ainul ühte. (võtab vanamehe käevangu ja lahkub lavalt) Ja millist naist teil sis vaja oles, linnapreilnat või maatidrekut?

Ärno võtko

Tiit: (vaatavad tüdrukut ja astub tema poole) Siit külast võtan ma küll endale naise ära.

Tedremäng (fragment) (Tiit kukub lava taha nii, et jalad vaid paistavad)

(Peretütar tuleb ja ajab poisid tantsuplatsilt ära)

Põgene vaba laps          

3.osa

Vaikus saalis.

Merimees

Purjus meremees: (lavale, röhitseb ja joriseb laulda, lohistab enda järel nööri) Eluaeg olen mina sinu järel jooksnud, jookse nüüd sina minu järel!(tõmbab  lavale pudeli) Noh mes meil siis siin jälle kord on (Lööb jalaga maas lamavat meest). Uus mees? Tubli. Merel oled olnud? (poiss raputab pead) Tuhat merekuradit! Enam pole endised ajad. Laevale ronivad kõik kes vähegi arvavad midagi merest teadvat, maarotte ei tohiks pardalegi lasta, nad toovad õnnetust kaasa. (Paneb poisi kondiprooviks köiega pusima) Mõtlesin just sellest ajast, mil ma veel noor olin, siis olid mehed selgest rauast. Mina isegi olen ju teab kui mitu korda meremadudega võidelnud. Ükskord juhtus sihuke madu ette, et hoia ja keela! Kolm korda nii jäme kui minu pea. Aga ma talle andsin! See juhtus Sansibiris ja kui ma ei eksi, siis maikuus.

Poiss: See on küll nüüd vale.

Meremees: Hoia oma pudrumulk leba jaoks, kui sa meremehega kõneled. Ega ma oma juttu lõpetanud pole. Sa üldse tead kellega räägid? Vana meremehega, vat kellega. No mis meil siis siin on (katsub madruse käsivart) nii ma arvasin, no vat kus vanasti olid aga meremehed silmad olid teistel punnis, käisid trampides mööda tekki ja vandusid nii, et kajakad õhus munele hakkasid. (Ohkab, vaatab, et poiss ei saa köiega hakkama) noh pole midagi teha, oled laeva võetud. Jäi sul keegi sinna maha ka? Andsid sa kellegile lubadusi.(Poiss noogutab.) Annan nõu, (sosinal) unusta ära, (valjusti) õigel meremehel on igas sadamas pruut. Meremehe kõige suurem armastus on MERI. Kurss nord nord ost (või kuhu iganes). Ankur hiivata!(Iga käskluse peale vastatakse meremehele ja algab sagimine).Kuss Gotland! 

Laev lavale

Üle vee

4. osa

(Ilmub venelane, kes käsutab mehi, et need laeva dokki veaksid)

Venelane: Horosoo, obed. (Läheb lava serva ja hakkab tööriistakastist sööma.

Kasatski

Poiss: Hei peremees, millal meie laev parandatud saab?

Venelane:(TUGEVA AKTSENDIGA) Ei kommentaari! Noormees. Pole vaja kiirustada. Alles sai teine dokki aetud.

Poiss: Alles!? Me oleme siin passinud kolm kuud.

Venelane: Polegi ju nii kaua. No mis sa muretsed, küll meie parandame. Mine sa aga teiste meestega maale ja naudi elu nii nagu seda teevad sinu meeskonnakaaslased. Küll meie siin saame oma töödega hästi hakkama(kole kolin ja venekeelne sõim lava tagant). Mine maale mu sõber ja õpi tundma neid inimesi siin ja usu, sinu mure laeva pärast on meie mure ja me oleme õnnelikud kui sind aidata saame.

Soatsid laevas

 (kõrtsist tantsupoiss mängib lõõtsa, poisid laulavad)

Poiss: Hei peremees millal laev valmis saab?

Venelane: Jälle teie. Kulla noormees, ärge muretsege. Kui ma teid meremehi vaatan läheb mul mõte tahes või tahtmata õnnetunde juurde. Meremehel on reisil olles kõige tähtsam saada kogemusi, näha maailma ja tunda seletamatut õnnetunnet. Ju meil on siin elus ajada palju asju. Aga kindlasti üks tähtsaim neist on õnne tabamine.

Seepärast ole õnnelik ja küll me teeme laeva korda. Muide on sul dollar?

Poiss: Ei ole.

Venelane. Kuidas ei ole, nüüd on (annab dollari)

Poiss: Ahoi kõik siia, ma teen välja.

Dollari lugu

Venelane: millal valmis saab, kas siis nii ollakse külas. Mina eri saa aru, mis neil merimeestel seal kodus nii väga on. Maailma veerekese pääl on ju palju parem istuda. Noh ei läinud ju kaua, ainult kuus kuud parandasime laeva (korjab oma pambu kokku ja läheb ära)

Maailma veerekesel

5. osa

Taluperemees: (Kätleb külalistega, kes tulevad, ühel ja teisel kingitus kaasas, poisid tõstavad nurgast püsti poisi ja panevad riidesse, tüdrukud riietavad taga pruuti)Tere kallid külalised.  Tore, et saite tulla. Ohoo vana jõmmkärakas pole sind ammu näinud. Jah olen siis sel korral äiana siin võõrustajaks. Poisiraisk tahtis kangesti merele minna, aga ma teadsin õiget nuppu. Palkasin kosjamoori ja nii me noored siis kokku saidki. Eks tüdruk ole kanget verd, (itsitas) põlgas ära kõik omakülapoisid. (tõsinedes) Noh jah, see tilluke kaklus mis tõusis, kahetsusväärne, aga kuidas siis mehed oma vere sarve alt liikuma saavad? Noh jah poiss sai veidi koputada, aga on juba toibumas ja nii võimegi pidustustega alata. Kõige peamine, et enam merele ei kipu….oleks nii läinud oleks ta sealt tagasi jõudnud vast alles siis kui mulla maitse man.   Kuid mis möödas see minevikus ja minevikust ollakse üle. (Tulevad pruut ja peigmees) Minu õnnistus teile lapsed. Ja teie kõik olete pulma kutsutud! (Pilt. Peremees viib pruudi ja peigmehe eesplaanile istuma)

Kui mind pulma kutsuti

Ingliska Matlott

Tuljak