Rändajad

No nüüd läks paristamiseks.
Kuid samas, kui ma eile postitasin Hopsani 55. sünnipäeva, siis miks ei võiks 5 aastat mööduda ühe päevaga?
Panen siia otsa minu järgmise koostöö nendega ja sellest saab lausa pilte vaadata SIIT
See lugu sündis ühe konkreetse loo peale. Jaan Tätte "Rändaja" oli see lugu, mis ühendas kogu seda etendust. Ülo Luht tegi sellele loole ka tantsu, aga otsida seda ei tasu, sest ta oli küsinud Tättelt luba seda lugu kasutada, just ainult selle tantsu jaoks. Pärast hiljem pole ta seda üle rääkinud ja kui ma seda tantsu talt küsisin siis ta lubas, et nagu ta loa saab nii .... kuid siis ei läinud mul seda tantsu enam vaja ja nii siis ongi KUSAGIL olemas üks tants RÄNDAJA ja ma isegi ei tea kas see tants on Hopsani repertuaaris ka täna. Noh jah, Hopsani juhendajad tegid seda natuke ümber ka, tahtsid näidata, et nad pole nii aeglased veel nagu Ülo selles tantsus neid püüdis näidata.  Tont neid kunsti inimesi teab järsku on konks selles!
Veel oli konkreetselt mul silme ees üks pilt majast, mida päris reaalselt vist kusagil ei eksisteeri, aga ometi on igas vallas vähemalt üks sarnane olemas. See on talu, mis asub suure tee ääres väga rumalal käänakul, et kui sa ei tunne kohalikku teed, siis raudselt sõidad sa sellesse õue sisse. Nii saavad sellest õuest läbi sõita küll venelased küll lätlased ja tulla ka pealinnast prouad maale suvitama. Selle proua puhul ajakirjandus loomulikult luges tegelase välimusest välja selle, et meil on siis vihje "Siin me oleme" filmile. Mina küll mõtlesin pigem H. Raudsepa "Mikumärdit", aga kuna kostüümi leidmine jäi osatäitja enda asjaks ja ma oli märksõnaks andnud KÜBAR, siis kleit tuli õmblejal nagu iseenesest väga Kohvilähkri sarnane. Las ta siis olla. Kui eelmises etenduses oli vaid 3 olulist osatäitjat ja Hannes Sassi täitis ära kõigi läbivate tegelaste rollid, siis sel korral oli tal konkreetne ülesanne ja oma Roma rolliga sai ta väga hästi toime. Nagu öeldakse, oma tuntud headuses. Teised, aga olid väga meeldiv voolimise materjal, kuigi ma ikka kartsin neile ülesandeid anda ka, saadavad su totaka oma tahtmistega veel .... Lisaks kõigele muule vedasin oma armastuse, NOTSU, Märjamaa rahvamaja saali ja veendunud bullterjeri põlgaja Ilona südame murdsime ka põlve peal plõksti pooleks.
Seda etendust, minu teada, mängiti vähem kui esimese. Ülo Luht tuli patsutas ka sellel korral õlale ja Kalev Järvela ütles vaid üht: Sa ei üllatanud, me oleme seda juba näinud. Eks ma teadsin seda isegi.
Ah jaa, panen siia teksti koos tantsujuhi tantsu ümberkirjutusega lollile, tantsuvõõrale tekstikirjutajale ja lavastajale. Loodan, et ta ei pahanda, aga ajaloo huvides võiks ju huvitav olla. Ilona, AJALOO huvides!

Pildil siis Roma (Hannes Sassi) ja Pezzy (Ilona Noor)

HOPSANI 60
stsenaarium

1. “Ma kõndisin vainul” – see meile (“Hopsani”) väga tähenduslik tants, see oli meie eelmise juhendaja, Ly Tammeli, üks lemmiktantse ja see oleks nagu austusavaldus tema mälestusele. No tantsu sisu ütleb juba pealkirigi ära

TEGEVUS laulu ajal:

Hakkab kostma kitarriga rändajate laul ja ( udu, valgus perepojale) perepoeg istub puuriidal, kõrval seljakott ja mängib, lülitab peale rändajate originaal. (Hakkab tasapisi valgeks minema, välja joonistub talumaja)  Poiss võtab seljakoti ja kitarri, kõnnib eeslavale vaatav veel korra talu poole ja läheb saalist välja.

Tuleb peremees jääb kesklaval seisma, vaatab ringi nagu otsiks midagi. Hakkab puid riita laduma.

Tuleb peretütar supitaldrikuga, istub pingile ja sööb suppi ja vaatab ringi.

Pereema pühib luuaga hoovi, näeb tütart ja ajab ta lavalt minema, läheb ise ka kaasa.

Peremees on puude ladumise lõpetanud ja võtab värava juurest reha , näeb, et sellel on piisid puudu, viib selle pingi juurde.

Perenaine läheb ämbriga üle lava väravast välja.

Peremees katsub taskuid ja läheb tuppa ära, puss on puudu.

Peretütar tuleb sai käes üle õue, vaatab väravast välja, ohkab ja istub puuriidale.

Tuleb peremees noaga näeb külalisi värava taga viipab neile kutsuvalt, perenaine tuleb väravast ja  tema järel ka tantsijad. Peremees lööb noa püsti pinki ja läheb tantsuks.

2. “Laupäeva õhtul” – tants, kus noored mehed lähevad oma “kallikeste” juurde ehale või nii ja siis koos on tore tantsida jms.

 (Peremees saunavihaga ja õllekapaga)

Külaline: Ole tänatud meid sisse kutsumast, peremees. Mul siin sõbrad Muhust tulid külla, teie küla EUROvaatamisväärsust kaema. Kuid tee sinna viib ikka sinu hoovist läbi, nii et ära pane pahaks!

Madis: Noh mis mind siin tänada, aitate mul, vanamehel, siin oma laupäeva lahedamalt veeta. Poega mul kodus küll pole, olgu siis tema sõbradki.

Külaline: No kus siis poeg?

Madis: Ah. Vat 5 aastat tagasi hulkusid sa siin mööda ilma ringi  ja unistasid merest, peale seda rääkis su isa rinna kummi kuidas ikka tema pojal maailmas läks ja kui vägevasti sa seal hakkama said,  nii  siis panigi minu poeg ka ajama. (Lööb käega)

Tundke end nagu kodus ma lähen vaatan kas saun on leili viskamiseks juba varsti valmis. Lasen mooril meile ka midagist söögipoolist vaadata. Kas keegi meestest tuleks aitaks ka kapa õlut lasta?

Mehed: (Hüüded) No seda väikest asja ikka saab.

3. “Tünni tants” – tantsivad ainult mehed, tants on pärit algselt Muhu saarelt ja mehed tantsisid seda kõrtsis, oli üks igavesti ropp tants (seal midagi palja p...ga tantsimine jms), muidugi tänapäeval ikka seatud värk ja püksid jäävad jalga :D

Peremees läheb kapaga üle lava. Naaber tuleb nurga tagant.

Roma: (Hõisates) Tere Madis, no räägi kuidas su käsi käib?

Madis: Sina? (ründe asendisse end sättides) Sa julged oma nägu siin näidata?
Roma: No Madis, mis nõnda ärrrrrritud. Saame ikka sõbralikult läbi nagu hääd naabrid kunagi.

Madis: Hääd naabrid, kas see on hää naaber kes su lihase poja pea nii kärbseid täis ajab oma juttudega, et poeg saba selga võtab ja kottu minema läheb. Kuradi mustlane selline!!!

Roma: Kulla naaber, ega sa nüüd ometi kaklema tüki, ega ma siis paha pärast ma ju rääkisin seda vaid silmaringi laiendamise mõttes.

Madis: Tead ma kohe teen sulle laia silmavahe nii, et kohe tükiks ajaks meelde jääb….(ründab, tuleb perenaine vastassuunast)

Mari. Vanamees mis sa siin teed. (Varrukas kiskudes, vaikselt) Kas sa oled end juba nii tohmiks joonud?

Roma: Hää naabriproua ma siin püüan jah naabrimehele selgeks teha, et ega sedasi  siis nüüd külaliste ees ei hakka oma naabrimeest klohmima.

Madis ja Mari: Külaliste?

Roma: Noh neh, mul siin mõned tuttavad tulid külla ja kangesti tahavad tutvuda ehtsa eesti talupidamisega, ega sa ei pahanda.

Mari: Ei kus me siis pahandame, kulla naabrimees. Meil ikka hää meel kui sa läbi astud.

Madis: (Vahele. Rahva poole) Vat kus valetab sinder!

Mari: Mu vanamees võtab rõõmuga kõik ilmarändurid vasta, sest vaata iial ei või teada milla nende hulgas su oma liha ja veri võib olla.

Madis: (Lööb käega ja hakkab liikuma, enne lavalt ära minekut pöörab ringi) Hää küll, täna jääd koslepist veel ilma, aga ma pole unustanud..

Roma: No Madis …. No privet dorogie druzja, ne stosjenaites…eto samoje nastojasseje estonskoje …. Madis, Madis kus sa oled, tule võta külalised …..

4. "Vene" – no jälle tantsivad mehed ja seda ma ei oska kommenteerida, no venelased tantsivad!

Roma: (vaikselt sisse tulles ja ringi vaadates ja siis oma järele tulijatele viibates) Tule, tule nüüd, tule.

Pezzy: (Kõrge rinna naisterahvas. Peab tunduma mehest tublisti suurem) Aga kullake miks sa mind selle hoovi peale tood, kas sinu talu siis ei peaks olema siit veidi eemal.

Roma: Pezzykene, vaata asi on selles, et mul kodus käib suur remont.

Pezzy: Remont, aga kui sa mind külla kutsusid siis ei olnud sellest ju juttugi.

Roma: No sa tead ju küll kuidas nende välisinvesteeringutega on…need EURO riigi rahad purjetavad sulle nii järsku hoovi peale, et sa ei saa isegi aru kui juba on sul haamer käes ja saed vinguvad hommikuste ööbikute asemel. Anna mulle andeks, sirtsukesekene…

Pezzy: Ah ära vaata nii! (Itsitades) Noh hea küll. (Tuleb Madis) Oi tervist, teie vist oletegi selle suurepärase ……… (inglise või mingis muus keeles) paiga omanik.

Madis: (Tõmbab käsivarrest Romad) Mis emapardi sa mulle siia aeda oled lahti lasknud, vaata mõni jahimees laseb veel faasani pähe ta maha?

Roma: Noh tahtis teine kangesti maa vaikusesse tulla närve ravima, aga sa ju ise tead, mul see euroremont ju… Sul ju pool maja tühi, äkki saad ikka mõneks ööks ta ulualla võtta.

Madis: Tead kuidas mind torkab see kui ma mõtlen kelle pärast see pool maja mul tühi on.

Roma: Kulla Madis, ära jälle hakka…. Me juba saime nagu selle asja jonksu…

Madis: Noh hää küll, aga mis keeles ma selle paabuga rääkima pean.

Roma: Ikka maakeeles, ta lihtsalt on veidi kauem välismaal olnud küll talle meelde tuleb.(naisele) Pezzikene võta nüüd oma väike pagaaž ja härra näitab sulle kuhu sa saad oma asjad panna.

Pezzy: (Võtab Madisel käe alt kinni, Roma samal ajal poeb puuriida taha peitu) Mina tahtsingi teie käest küsida, et seal eemal, sellel lehmal, miks sellel lehmal sarvi ei ole.

Madis: (Nägusid tehes) vaadake proua lehmi on erinevaid, on sarvedega, aga on ka ilma sarvedeta, aga see isend seal on küll kahjuks hobune. (Ära)

Pezzy: Ah tõesti, Roma sa mõtle vaid….Roma kus sa oled? (Jääb üksi lavale) Noh nii, korras, ta siis lasi jalga, aga ma sulle ehitan! Peremees, härra …..

Peretütar tule näeb MULKE-kuued seljas

Peretütar: Vai meil on külalisi ja keegi mulle polegi öelnud. (sügades ennast ja mugides)

5. “Mulgi polka” -  tants Mulgimaalt, kus mehed lähevad laadale ja eided ka kaasas, eided ikka sahkerdavad ja ei lase meestel hästi omi “asju” ajada.

Peretütar: Oh millised mehed. Ja teie olete kust?

Vastus: Kiviõlist.

Mees: Kas te meie ullikest olete näinud. Me oleme Virust ja kohe läheb simmaniks

Peretütar: (õnnetult) Polegi mulgi, aga kuulge ma tõmban siis seeliku kiiresti sirgu ja tulen ka teiega tantsima

6. “Viru simmanil” – Virumaalt tants ja nagu nimest näha simmanivärk tantsu alustavad mehed ja hiljem lisanduvad naised ning tantsitakse hoogsalt koos.

SAAL TANTSU LÕPUS PIMEDAKS

Kaks punkti valgust ette vasakule : Eeslaval lehmalüpsipink, looreha, nuga ja pulkade tegemise materjal. Peremees teeb rahapulkasid ja mõtleb pojast.

Taga paremal lava nurgas Perepoeg kidraga mängimas rändajate lugu….

Mari: (Paneb käed taadi õlgadele) No mis mõtled.

Madis: No pole enam ju noor mees, mõtlesin siin, et saan varsti rohkem puhkust kui poeg nagu siin asja üle võtab.

Mari: Oh sind, aga mäletad kuidas me kahekesi siia tuline, kogemata lihtsalt keerasime väravast sisse.

Madis: Nagu kõik need kes meil siin täna üle hoovis saalivad.

Mari: Võtab kaela ümbert kinni. Ära muretse selle pärast mis ees. Küll kõik laabub.

Madis: Küll mul on hea et sa oled olemas

Mari: (Võtab käest ja üksteisele otsa vaadates lähevad tantsupaika) Seda kõike siin rajades, peame me mõtlema sellele, et ühel hetkel on lapsed nii suured ja meie jääme siia kahekesi. Mina ju olen ka siin, ja ei lähe mitte kuhugi!

7. “Ukuaru valss” –  tegemist tõelise armastustantsuga, kus ei ole tegemist enam mitte esimese armastusega vaid n.ö. uuesti armumisega oma naisesse ehk – küps armastus

Tantsijad võtavad käest kinni ja jalutavad lavalt ära.

Roma: Perenaine, provva ae!

Mari: Mes, kus sa oled

Roma: Siin puuriida taga. Tule siia, mul on mure.

Mari: Ära sa oma muret mu puuriida taha pane, selleks on maja juures südamega majake.

Roma: Oh perenaine. Sina oled meie küla kõige targem naine. Aita mind! Mul on suur mure…

Mari: (pikk paus, juba lausa piinlik) Nooh, ja mure on????

Roma: …. ma ei mõista naisi. Ütleme nii – et naistega tegelda, peab neid mingil määral mõistma. Mina ei mõista. Mehest saan aru.

Mari: Nooo ……  Aga ma ikka ei saa aru, mis see on seotud naiste tundmisega.

Roma: Noh vaata nüüd. Käisin sõpradel välismaal külas. Noh jäin veidi kauemaks, lausa nii kauaks, et elu Eestis hakkas paistma ilus ja veatu. Eestlane isetu, naerusuine ja õnnelik, sest ta saab iga päev süüa nii palju Kalevi šokolaadi ja musta leiba, kui hing igatseb. Ta kõnnib ajaloohõnguliste vanalinna majade vahel, seljas erksavärviline Navitrolla särk ja vasakus taskus pakitsemas lähker Vana Tallinna likööriga.  Noh ja endale märkamatul muutud sa sellises olukorras nõrgaks noh ja siis ta tuligi… siis tundus ta nagu kõigi Eesti naiste kehastus kui ta mind tänaval kaugelekajavalt ja sõbralikult tervitas.  Ju see oli koduigatsus või soov näha oma kaasmaalast mis mind sundis talle pikkadel jalutuskäikudel ja õhtustel kohvikutrippidel jutustama kaunist kodupaigast ja mis veel hullem teda endale küll kutsuma. Ma olin kõrvust sõge ja silmist kurt ….vist… (nutuselt) no mis ma temaga nüüüüd peale hakkan.

Mari: (naerma hakates) Oh sind küll ja nüüd oled sa hädas ……

Roma: (Nutuselt) Ära naera …. olen jah (Mari naerab ja silitab tema nagu väikese poisi pead) …… no mida ma siis nüüd siis rääkisin. Naabri Mari, aita mind…no mis ma temaga siis teen.

Madis: (Hõikab lava tagant) Mari vaata kas võrukad juba paistavad?

Mari:  Tead meile tulevad kohe sõbrad võrus ma küsin nende käest nõu. Sa mine hoia tal seni kätt kui ma hääd nõu leian. Mitte minu kätt!  Aga ära sa väga seda kätt ka hoia

8. "Võro polka” – tants Võrumaalt ja ikka seesama süsteem, et mehed algul üksi ja siis hakkab igav ja tulevad juurde naised, üks meestest äbarikum, peaaegu jääb naisest ilma, lõpuks ikka saavad ka kokku.

Pertütar: istub poisi põlve peal ja poiss vajub tal alt ära.

Peretütar: Oled sa ikka vilets, ma mõtlesin, et need lõunamaa mehed on sellised tugevad.

(Aitab poisi püsti).  Hea sõbrad Ruhnust, tundke end nagu kodus ma pean minema seda noorhärrat ära saatma. Ma olen kohe tagasi.

9. “Ruhnu süit” – Ruhnust ja tants kus kõik (terve rühm) lustib koos süit siis erinevatest saarte tantsudest. PEREMEES vasakult sisse rühm paremalt välja.

Madis: Hei, kus sa oled? (ilmub puuriida tagant, Madis ehmatab) Ptüi kurat, kui sa veel nii teed löön sulle muhu otsa ette.

Roma: Noh, mis Võru mehed ka rääkisid?

Madis: Võrukad olid õhtu otsa pummeldanud koos lätlastega ja lubasid nii teha, et need koju sõites siit sinu paabu kaasa võtaksid. Sa pead nüüd vaid ise mees olema ja ta neile kenasti pakendisse panema ja bussi toppima.

Roma: Noh ma siis püüan. Pezzy! Ma kutsun sind väikesele dripile sa ju tahtsid kaunist Eestimaad imetleda.

Pezzy: Oh sind võrukaela ja mina mõtlesin, et sina jätadki mind siia selle imeliku perekonna juurde. Perenaine ei tea inglise prekfestist midagi ja peremees sahmib kogu aeg ringi ma siis proovisin temaga rääkida kohalikest vaatamisväärsustes ta ütles mulle, et mine sohu. Tead ma sain teada, et neil oli ka poeg aga see on kodunt jalga lasknud ja siis on veel tütar kes tahaks hirmsati mehele minna aga …

Roma: (Paneb sõrme naise suule) Kuss. Lilleõieke mul on sulle üllatus, pane nüüd kallikene silmad kinni…..

Pezzy: Oh sind vallatut, mis sa nüüd minuga teed (Roma talutab naise puuriida taha, puuriida taga käib kilkamine)

(Veidi seksi ka)

10. Lätist tants – need õpitud suvel meie sõprusrühmalt “Labakije Gadi”

 (Madis ja Roman: Tulevad naerdes ja kiidavad üksteist kui kavalad nad ikka asja lahendasid. Siis näevad poissi.)

Roma: No ja siis surusin ma talle selle tanu pähe ja lükkasin ühe lätlase kaissu. Ole sa tänatud Madis, sa oled tõeline sõber. Vat meeste sõprus on üks õigemat sorti asi. Selline, kui koos sinuga ühel lainel oleva semuga saab vaadata jalgpalli, minna kalale või saunas õllekruusi taga arutada väga olulisi ja tõsiseid maailmaasju. Loomulikult ilma naisteta! Õige sõber tundub nii tavaline, nagu sina Madis, kuid talle võib rääkida kõigist muredest, ta ei jäta sind mures kunagi hätta, kuid suudab sind ka mehe moodi paika panna, kui teisiti ei saa. Ta mõtleb nagu sina, tal on sarnane huvid ja huumorimeel. Õige sõbra käest võid küsida laenu …… palgapäevani.

Madis: Tahad laenu?

Roma: Sa oled TÕELINE SÕBER. (surub lohutamatult kätt)

Madis: Roma pea siis meeles, et naise tulevad ja lähevad, aga sõbrad jäävad.

Kuule naabrimees anna andeks, et nii tülli kiskusime. Elad, oled, hoolid ja armastad ja arvad, et lapsed armastavad kõike seda samavõrd. Kuid ühel hetkel on neil omad tegemised ja teed.

(Roma näitab sõrmega tema selja taha. Peremees pöörab ringi. VAIKUS. Poeg ütleb esimesena.)

Poeg: Tere isa. (Roma taganeb)

Madis: Soo või rännumees ka kodus. Kas tee viib mööda või jääd ka kauemaks.

Poeg: Ikka kauemaks, kohe päriseks!

Peretütar: (Tuleb lavale näeb poissi. ) Sina siin! Sa tulid tagasi?

Poeg: (Astub isa juurde ja tulevad eeslavale) Tead taat, rändamisel on oma võlu. Käid ära ja tuled tagasi. Täna avastasin, et olen praktiliselt Eestimaa külge kasvanud. Pole vajagi välismaad külastada, kui väga tahad siis võib ju põigata, kuhugi lähemale, näiteks Venemaale või Lätti või Muhusse. Aga olgem ausad, isa, ka sinul tekib vahel lihtsalt tahtmine jalga lasta ja küsida nõu võrokese käest ning tunda saada head huumorimeelt või näha missuguseid vägevaid simmaneid peetakse Virus, või siis äkki võrrelda omavahel mulgi ja Ruhnu meeste iseloomu, usu nad mõlemad on kangust täis. Tõsiselt. Ma vajasin seda aega oma mõtete korrastamiseks.  Asi ongi selles, et inimestel on mingid põhimõtted, mis ei kannata muutmist. Sulle meeldib see talu, aga minu tekitas see hirmu jääda terveks eluks siia, naabriks EUROvaatamisväärsus. (Naabrimees teeb nägusid) Noh nii ma siis mõtlesin, et kõige lihtsam on minema joosta ja see asi siin kõik maha  jätta. Tean, et see on vale. Tõde on see, et  hea õnne korral käib sinu hoovi pealt palju rohkem külalisi läbi ja mõnikord näeb kodust lahkumata hulga rohkem kui mööda ilma rännates.

11. "Rändaja" - Ülo tegi selle meie rühmale spetsiaalselt selleks juubeliks, meie palvel.

Unistus merest

Sellest stsenaariumist sai minu jaoks alguse minu tantsupidude lavastamine. Märjamaa segarahvatantsurühm Hopsani istus mul kodus (Pärnu-Jaagupis) vaiba peal maas ja me panime plaanid paika, kuid siis kolisin ma ühel külmal veebruari kuu päeval 2006 ära Tartu.  

Kirjutasin seda teksti meie Kivilinna 9 korruselise kortermaja üürikorteri külmas-külmas magamistoas. Ootasin õhtuks koju oma meespoolikut, sest temal oli arvuti ja nii magamistoas, mille saime ainukesena soojaks kütta, me kuhilas kõik kolmekesi koos neid tantsulugusid kuulasime. Ka minu kultuurivihkajast mees. 

Peale etendust, tuli minu juurde Ülo Luht ja Kalev Järvela silmad suured: Aitäh, me saime ka teada, et nii on võimalik ühte tantsuetendust teha. Väidetavalt oli see EESTI esimene selline. Omavahel on öelnud Ülo meile ka seda (mulle ja Riho Pohlale), et sellest sünnipäevaetendusest hakkas tal idanema mõte MERE peost. 

Sellel suvel tuli meile külla meie peretuttavate uuemat sorti pruut ja teatas: Isa palus sind tervitada ja öelda, et tema mängis selles Mere etenduses peremeest. Selle peale ei jäänuid mul noorele mehele muud öelda: Vaata, et sa meie kandi tüdrukule liiga ei tee, võtan seda väga isiklikult.

Hopsani 55 juubeli tantsuetendus 2006

STSENAARIUM

1.osa

Mõtisklus (Saatpalu)

Tiit: (tuleb kardinate vahelt ja sajatab, on just vanamehelt pähe saanud) Kuradi vanatoi!

Me ei vaja midagi peale oma unistuste. Ja neid ei saa keegi mult iial ära võtta. Unistustes ei koonerdata ja neis on olemas see hinge toitev alge mis annab jõu siin elus töötada ja tegutseda.

Ma ju ei kurda, mul on hea kodu, toredad vennad vägev vanamees kes kogu seda meesteväge oskab koos hoida, aga ometi seal adra taga kõndides liugleb mõte tahes või tahtmata kaugemale. Tahaks künda hoopis teistsugust põldu. Tahaks näha maad ja ilma. Muidu mis sa siin lauskmaal ikka näed, pole kauget silmapiiri nagu pilgu talutöölt tõstad lajatab mets oma müüriga vasta silmnägemist. Aga meri, meri  on hoopis teine asi, ääretu avar, lai ja kõige selle juures veel nii ettearvamatu. Näha maid ja teisi rahvaid, soetad sõpru, et lõpuks kui oled 55 aastane, et siis oleks mida meenutada. Kus käinud, mida näinud, keda külla kutsud.

Aga kus vanatoi, tema tahab, et kõik oleks kodu ligi. Kõik tema pojad.

Taluperemees: Tiit, Tiit

Tiit: Noh nägite, unistada ei lasta järelikult tuleb oma unistused tegudeks teha. 

Roosid ja Naksid

Taluperemees: Eksole. Minu pojad. Ilusad pojad, Ants,……………, Tiit…Tiit…Tiit

Kus Tiit on?

Poeg:  Ju ta kusagil jälle unistab.

Kõik koos: Merest

Taluperemees: Ai piste lõi südamesse. Ma olen üles kasvatanud 7 toredat poeg, kurat et see viimane ikaldus. Miks mind vana meest küll nõnda karistatakse, kõik minu pojad, vanadusetoed, on ausad ja õiglased töörügajad. Viimane poiss peab kogu ilusa matemaatilise jada ära rikkuma. Mida ma küll teen, oleks mõni külamees, läheks kõrtsi paneks toobi õlut ette ja ajaks jutud sirgeks, aga oma poeg. Mis arvate, et ma rääkida pole püüdnud, veenda ja keelitad. Tema aga kõva nagu kivi, kellelt ta küll selle iseloomu pärinud on (kõik pojad näitavad näpuga isa peale).

Mida ma siis teen? (Kõnnib. Poisid teevad kõndimist järele heliga, löövad jalga vastu maad, plaksud vms)Aga kui ….(panna luku taha, liigutusega)

Kõik koos:  (Hääle ja pearaputusega) Ei

Taluperemees: Aga… (anda peksa, liigutusega)

Kõik koos: Ei

Taluperemees: (Tõmbab kopsu õhku täis ja nagu tahaks öelda)

Kõik koos: Eiiiiiiiiiiiii

(Tüdrukute naer)

Taluperemees: (naerdes ja oma suurt kõhtu siludes) Otsustatud, poisile tuleb naine leida. Ainult naine suudab mehe mõtted merelt eemale hoida (pojad vaatavad üksteisele imestunult otsa). Kosjamoori, meil on vaja kosjamoori….(viimaste sõnadega lavalt ära)

2. osa

Ivvo

Kosjamoor: (Lava tagant)No meoke poiss soole sis nendest ka mokka mööda om? Kas see pikemb?Või see lühemb? Või see paksem? No ja mis sellel viga on(tüdruk vaatab poissi lähedalt, võtab satika ja näitab seda kosjamoorile). Noh mes see sis om, kirp, täi…a sest põle ju medagist mool on neid ka kodon (tüdruk lööb jalaga vasta maad ja näitab käega eemale, et kosjamoor ära läheks).

(Uksest välja. Tüdruk käib ees, kosjamoor järel) No mes sa oled na valiv, praegu valib, aga läib veel mõni aig ja sis ei taha sind keski, vat sis oled tõsõses ädas ja (hakkab üksi seletama, sest ei märka, et tüdruk on ära kõndinud, uhkelt ja ülbelt) sis oled moo ukse taka ja tahad, et ma soole kasvõi mõne ussitand vanamehenässigi leias.(Iseendaga rahul, aga siis märkab et on üksi). No mes ma sooga teen, esa käskis soole mies leida, aga kos ma sellisele põikpäisele levan ja kes seesugust üldse tahab. Samas kes tahaks võtta tidrekut kes kogu kihelkonna mehed är põlgab, sellel poesil saab küll…. Saab…..saab…. ah mes ta ikke saab,(lööb käega) peksa saab mes muud. Mes ma küll teen, jää või nälga nõnnamoodi, kui need iseteadvaid tüdrikuid aina juurde tuleb.

(Aisakella hääl).

Oi töö saabus. (Tulevad isa, poisid koos oma vennaga). Millega saan noormeestele kasulik olla? Naa palju vallalisi naisu põle praegu turul liikvel, või pakkuda hääl juhul kolme (kosjamoor näitab 4 sõrme, peremees paneb ühe sõrme alla ja poisid näitavad ühte sõrme) palju teil vaja on, ÜHTE ainul ühte. (võtab vanamehe käevangu ja lahkub lavalt) Ja millist naist teil sis vaja oles, linnapreilnat või maatidrekut?

Ärno võtko

Tiit: (vaatavad tüdrukut ja astub tema poole) Siit külast võtan ma küll endale naise ära.

Tedremäng (fragment) (Tiit kukub lava taha nii, et jalad vaid paistavad)

(Peretütar tuleb ja ajab poisid tantsuplatsilt ära)

Põgene vaba laps          

3.osa

Vaikus saalis.

Merimees

Purjus meremees: (lavale, röhitseb ja joriseb laulda, lohistab enda järel nööri) Eluaeg olen mina sinu järel jooksnud, jookse nüüd sina minu järel!(tõmbab  lavale pudeli) Noh mes meil siis siin jälle kord on (Lööb jalaga maas lamavat meest). Uus mees? Tubli. Merel oled olnud? (poiss raputab pead) Tuhat merekuradit! Enam pole endised ajad. Laevale ronivad kõik kes vähegi arvavad midagi merest teadvat, maarotte ei tohiks pardalegi lasta, nad toovad õnnetust kaasa. (Paneb poisi kondiprooviks köiega pusima) Mõtlesin just sellest ajast, mil ma veel noor olin, siis olid mehed selgest rauast. Mina isegi olen ju teab kui mitu korda meremadudega võidelnud. Ükskord juhtus sihuke madu ette, et hoia ja keela! Kolm korda nii jäme kui minu pea. Aga ma talle andsin! See juhtus Sansibiris ja kui ma ei eksi, siis maikuus.

Poiss: See on küll nüüd vale.

Meremees: Hoia oma pudrumulk leba jaoks, kui sa meremehega kõneled. Ega ma oma juttu lõpetanud pole. Sa üldse tead kellega räägid? Vana meremehega, vat kellega. No mis meil siis siin on (katsub madruse käsivart) nii ma arvasin, no vat kus vanasti olid aga meremehed silmad olid teistel punnis, käisid trampides mööda tekki ja vandusid nii, et kajakad õhus munele hakkasid. (Ohkab, vaatab, et poiss ei saa köiega hakkama) noh pole midagi teha, oled laeva võetud. Jäi sul keegi sinna maha ka? Andsid sa kellegile lubadusi.(Poiss noogutab.) Annan nõu, (sosinal) unusta ära, (valjusti) õigel meremehel on igas sadamas pruut. Meremehe kõige suurem armastus on MERI. Kurss nord nord ost (või kuhu iganes). Ankur hiivata!(Iga käskluse peale vastatakse meremehele ja algab sagimine).Kuss Gotland! 

Laev lavale

Üle vee

4. osa

(Ilmub venelane, kes käsutab mehi, et need laeva dokki veaksid)

Venelane: Horosoo, obed. (Läheb lava serva ja hakkab tööriistakastist sööma.

Kasatski

Poiss: Hei peremees, millal meie laev parandatud saab?

Venelane:(TUGEVA AKTSENDIGA) Ei kommentaari! Noormees. Pole vaja kiirustada. Alles sai teine dokki aetud.

Poiss: Alles!? Me oleme siin passinud kolm kuud.

Venelane: Polegi ju nii kaua. No mis sa muretsed, küll meie parandame. Mine sa aga teiste meestega maale ja naudi elu nii nagu seda teevad sinu meeskonnakaaslased. Küll meie siin saame oma töödega hästi hakkama(kole kolin ja venekeelne sõim lava tagant). Mine maale mu sõber ja õpi tundma neid inimesi siin ja usu, sinu mure laeva pärast on meie mure ja me oleme õnnelikud kui sind aidata saame.

Soatsid laevas

 (kõrtsist tantsupoiss mängib lõõtsa, poisid laulavad)

Poiss: Hei peremees millal laev valmis saab?

Venelane: Jälle teie. Kulla noormees, ärge muretsege. Kui ma teid meremehi vaatan läheb mul mõte tahes või tahtmata õnnetunde juurde. Meremehel on reisil olles kõige tähtsam saada kogemusi, näha maailma ja tunda seletamatut õnnetunnet. Ju meil on siin elus ajada palju asju. Aga kindlasti üks tähtsaim neist on õnne tabamine.

Seepärast ole õnnelik ja küll me teeme laeva korda. Muide on sul dollar?

Poiss: Ei ole.

Venelane. Kuidas ei ole, nüüd on (annab dollari)

Poiss: Ahoi kõik siia, ma teen välja.

Dollari lugu

Venelane: millal valmis saab, kas siis nii ollakse külas. Mina eri saa aru, mis neil merimeestel seal kodus nii väga on. Maailma veerekese pääl on ju palju parem istuda. Noh ei läinud ju kaua, ainult kuus kuud parandasime laeva (korjab oma pambu kokku ja läheb ära)

Maailma veerekesel

5. osa

Taluperemees: (Kätleb külalistega, kes tulevad, ühel ja teisel kingitus kaasas, poisid tõstavad nurgast püsti poisi ja panevad riidesse, tüdrukud riietavad taga pruuti)Tere kallid külalised.  Tore, et saite tulla. Ohoo vana jõmmkärakas pole sind ammu näinud. Jah olen siis sel korral äiana siin võõrustajaks. Poisiraisk tahtis kangesti merele minna, aga ma teadsin õiget nuppu. Palkasin kosjamoori ja nii me noored siis kokku saidki. Eks tüdruk ole kanget verd, (itsitas) põlgas ära kõik omakülapoisid. (tõsinedes) Noh jah, see tilluke kaklus mis tõusis, kahetsusväärne, aga kuidas siis mehed oma vere sarve alt liikuma saavad? Noh jah poiss sai veidi koputada, aga on juba toibumas ja nii võimegi pidustustega alata. Kõige peamine, et enam merele ei kipu….oleks nii läinud oleks ta sealt tagasi jõudnud vast alles siis kui mulla maitse man.   Kuid mis möödas see minevikus ja minevikust ollakse üle. (Tulevad pruut ja peigmees) Minu õnnistus teile lapsed. Ja teie kõik olete pulma kutsutud! (Pilt. Peremees viib pruudi ja peigmehe eesplaanile istuma)

Kui mind pulma kutsuti

Ingliska Matlott

Tuljak

Tänulikkusest ja veel kord tänulikkusest.

Kui oled oma elu nii elanud, et lapsed on saanud kaela kandvaks isiksuseks, läinud oma elamiste ja õpinguteotsingutel kodunt kaugele (noh nii 190 km, sinna päälinna ikka), siis pead 43 aastaselt tõdema, et tahad või ei taha oled ilma ülesandeta e üksi oma meespoolikuga huikamas Tartu majas (noh 2 koera ka sööta 2x päevas ja õue lasta).
Nii hakkad aina enam mõtlema nendele, kes sarnases olukorras või kellel sinu jaoks ka aega on või võtad endale ühe järgmise elu eesmärgi, saad nii öelda uue lapse.
Olen sellest uuest lapsest ka ühes eelmises postituses kõnelnud ja nüüd oleme (mina ja meespoolik) temaga siis terve suve tegelenud ja mis oleme saanud. Mina vististi purunenud põlveliigese sidemed (arst tegeleb minuga õige pea), ahastuse, rõõmud, hingerahu ja teadmise sõpruse suurusest ja tänulikkusest ka. Osanud selekteerida MINU INIMESI ja saanud tõedemuse, et olgu teekaaslane nii lähedane kui tahes, kui kasvatakse lahku ja pole enam millest rääkida siis tuleb lahti lasta. Olukord on mõneti kroteskne, aga peale seda otsust, kodulaua taga istudes, tabasin end kergenduselt. Ma ei pea enam neid olukordi taluma, elame selles emotsionaalses väljas ja ajusid ragistama teemadel MIKS TA NII TEEB.  Minu tutvusringkonnas ei ole selliseid inimesi, ma lihtsalt ei viitsi sellistega suhelda ja lülitan nedega läbikäimise how do you do käigule ja kiirel sammul edasi.
Leidnud aga olen inimesi kellest ei oleks osanud lootagi, et nad meid oma lähedasteks peavad. Ja mitte selle järgi, et nad tulevad minu maakoju tööle (kuigi neid hindan ma eriti kõrgelt) vaid ka neid, kes füüsiliselt ei jõuaks ühtki kivi tõsta ja oleks pigem jalus kui aitaks. Nemad suudavad mulle pakkuda tööd mille eest makstakse raha ja millega saab jälle natike edasi ehitada. Lihtne.
Armastan teid inimesed, minu inimesed!
Olen tänulik iga hetke eest, mis teiega koos olen.