PÜHA
Me peame oma lastele jutustama kõigest sellest,
mis on püha, et nad saaksid seda hoida, kaitsta ja austada ning edasi kanda.
See on meie püsimajäämiseks oluline.
Kui maailma müra ja kiirus liiga suureks paisub laseb
Veteema veed valla ja peale kosutavat vihmasagarat lubab puhtaks pestud maale
oma tütred tantsima. Veteneidude maailmas kulgeb elu ja aeg teisiti kui
ininmeste ilmas, seepärast tahab üks tema tütardest jääda inimeste ilma uut
kogema ja otsima seda mis PÜHA.
Veteema, targa naisena, laseb sel sündida jättes tütrele
võimaluse tagasipöördumiseks. Nagu hea ema jääb ta seda teekonda eemalt jälgima
ning hea nõuandja ning targa teadjana lahti seletama olulist.
Oluline on ära tunda mis on püha, seda hoida ja edasi kanda.
ALGUS
TÜDRUK: Ema mis see seal paistab?
EMA: See on maailm.
TÜDRUK: Ma tahan sinna.
EMA: Milleks? Neile pole midagi püha, nad ei hooli enam
millestki. Nad kiirustavad ja nad ei märka enam tähtsamat, kõige tähtsam on
neile kõrvaline, loomulik, enesestmõistetav. Nad ei tunne aukartust, mitte
millegi ees!
TÜTAR: Mis on kõige tähtsam, ema?
EMA: Kõige tähtsama pead sa ära tundma.
TÜTAR: Mis see on? Kuidas ma tean, et ma tunnen? Ma tahan
teada saada. Ma jään siia, ema.
EMA: Jää.... kui sa
teisti ei saa. Aga tea, et sa võid alati tagasi tulla. Kui vajad abi, siis kutsu mind.
ARMASTUS
TÜDRUK: Veteema! Ema! Mul oleks nagu kasvanud tiivad. Kogu maailm on päikest täis.
Ma tahan kõigile naeratada, ma kõnnin
nagu unes...
Ma teeksin kõik ta eest, ma annaksin talle kõik ja tema teeks minu eest sama. Ema, mis see
on?
EMA: See on selle maailma kõige suurem tunne ja sellepärast on tal ka mitu palet. Sellest
tundest ehitatakse üles ja selle sama tundega
lõhutakse maatasa. See on ühtlasi nii õrn ja samas kõige tugevam tunne.
Selle tunde läbi püsib inimkond.
See tunne on lõpuni seletamatu.
See püha tunne on armastus.
TÜTAR: Veteema! Ema!
EMA: Miks sa nutad, laps?
TÜTAR: Ta on olnud mulle toeks, ta on näidanud mulle maailma
ja nüüd pidi ta minema. Mul on sees nii valus nagu ma oleks varba vastu kivi
ära löönud...
EMA: See tunne on lahkumise kurbus, aga see teeb meid
tugevamaks ja näitab et, me hoolime ka kaugelt.
TÜTAR: Kellele ma nüüd toetun? Kuidas ma hakkama saan?
EMA: Mehed on ennegi
läinud- maailm on näinud palju minemisi.
Usu, ta tuleb tagasi. Toetu neile, kes on targad ja
mäletavad möödunud aegu. See elukogemus on püha, mu laps.
IGATSUS
TÜTAR: Veteema! Ma tahan sulle rääkida, mida ma tunnen!
EMA: Aga mida sa tunned, laps?
TÜDRUK: Minu sees on
nagu katkise tiivaga lind, kes rabeleb ja tahab välja saada, aga ta ei leia
teed ja ei suuda lennata....
EMA: See on igatsus.
Aga sellel ei tohi lasta endast võitu saada, sest siis võib sind tabada meeleheide.
Maailmas ravitakse igatsuse lindu laste
kallistustega ja igapäevaste rõõmukildudega ja see on püha.
FINAAL
EMA: Kas sa tütreke tuled nüüd koju?
TÜTAR: Ma olen kodus, sest kodu on igas maailmas püha.
Ohvriallikas "Punane allikas" Alatskivi reg nr 12768. Foto: Ingmar Noorlaid,
Tartumaa tantsupidu PÜHA Raadi mõisapark (Raadi järve ääres) 9.06.2013
Tartu maavanema preemia aasta kultuurisündmus 2013
Tartu linna rahvakultuuri preemia nomineeritud.
Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia KULTUURIPÄRL 2013 Astrid Hallik (Tartumaa tantsupeo idee, projektitöö, lisaväärtuste loomine (pühapaikade retked), stsenaariumi ja vahetekstide lavastamine).
